"Miks just just seksi?"
    "Taevas halasta! Mina kyll ei tea. Kelle jaoks lõhnab kõik petrooleumi järele?"
    "Ja veel kyber," ei jätnud Pats jonni. "Mis pagana flirt? Kas see on siin uudisekynnise yletamiseks?"
    "Noh... ma arvan, et ehk võib mõni flirtida ka. Ja nagu autor ytles - kuskil pole ennem räägitud. Teadus ei salli tyhja kohta."
    "Et - kogu semiosfäär tuleb täita freudistliku mulaga? Kurat! Need freudistid sirtsutavad ka igale poole nagu kassid innaajal. Märgistavad omale territooriumi - et «siin veel pole» ja «seal veel pole»... tõepoolest - analyys neurootikutele; ainult et nood istuvad valel pool lauda."
    "Eks ta ole," kohmasin nõutult. "
    "Ah, mis sest freudismist," sekkus tuppa jalutanud Kass. "Platonism on oopium metafyysikutele ja vaese lapse pealt on seda selgelt näha. Justkui oleks olemas mingi ideaalne blogimine, ja "eesti blogi" on selle kahvatu vari.
Kas teie teate, misasi on «sisu ise?»... või mida tähendab «blogireaalsuses saab ju sama edukalt edasi eksisteerida»?"
    "Kass, Kass!" hyyatasin. "Miks oled sa nii julm selle noormehe vastu? Kas sa siis ei näe, mis teda vaevab?"
    "Jah, eskapism on inimeste hulgas tõsine probleem," ohkas Pats. "Põgenetakse karmi reaalsuse eest omaenese meelevaldsete tõlgenduste virtuaalsesse maailma."
    "Tjah... aga tema bloog on muuhulgas ka paberil. Mitmekymnetuhandeses tiraažis."

härmas traatidel
kyhmus vareseid kokku
seitseteist silpi

Minu karvade kyljest pudeneb jääpurikaid, kui ma end pisut liigutada proovin. Vaikselt kyll, kuid vareste harmoonia saab siiski rikutud.
Sedavõrd jõhkra segamise peale kesk mõtlust raputab yks neist - rahutuim - ennast pahaselt ja lendub reast välja kõrvalasuvale vahtrale.
    "Vabandust. Mul hakkas kylm."
    "On kakaka bisanmaei sowaka," kraaksatab vares.

...
19

Tuleb Teiresias, seekord vanaeide kujul.

TEIRESIAS:

Ma olen täna naine.
Neli korda on mind meheks muutnud jumalad.
Siis jälle naiseks - nagu täna õhtulgi.
Ma tegin ilmselt viimast korda märkmeid
seal oma alalises linnuvaatluskohas.
Taas Teeba hävingut ma taevast välja lugesin,
barbaarsed linnud jälle kisendasid.
Ja seegi kord ei võtnud jumal ohvrit vastu, rasv pritsis küll,
kuid taeva vastust ma ei kuulnud.
Heeko Thebaion. Tulin siia.
- Su otsused on tekitanud viha
seal ülal, jumalate seas

KREON:

Mis tõdesid üldtuntuid
veel pakud meile täna sa?
Noh, räägi ära, kahepalgeline rauk.

TEIRESIAS:

Kui palet üldse pole,
on veel hullem.
Sa pead end kangelaseks, aga
vaid kaos on kangelaste kasvulava.
Eks sõjast sünni sõda,
sellest jälle sõda,
mis lõpeb siis, kui pole enam sõdijaid.
Eks vägivald on uue vägivalla isa,
nad vägistavad, kuni vägistatud kõik.
Nii on me minevik.
Sul seisavavad veel uued katsumused ees.
Sest surnud tasu nõuavad
ja sina vastuvaidlemata maksma pead.
Sa omakorda üksi jääd.
Koost laguneb te Teeba ühiskond! Kui sinna vaatan,
siis tulevikust enam rääkida ei taha.
Kui lõpeb Teeba, lõpeb ka mu ettenägelikkus.
Ta lõpeb juba praegu,
lõpeb siin.
(Saab Dionysose märguande peale nägijaks.)
Ja nii see läks: mu silmad avanesid!
Maailma välist pilti jälle näen,
kuid see-eest tema olemust ei enam näe.

(Ei lahku, jääb. Ta ei saa enam millestki aru, ilmutab arusaamatust ja küsib kogu aja: mis toimub?)

...
23

Tuleb segane Kreon, kärul vedades oma poja Haimoni keha.

TEIRESIAS:

Mis tegelikult toimub?

KREON:

Eeoh. Oh uttu mattund aju patud!
Ja kangekaelsus surmatoov.
Noh, vaadake nüüd mõrvatut ja mõrvarit!
Eeoh. Sa pole üksi hull, mu poeg -
veel enam mina olen.
Aiai, aiai.

TEATAJA:

Kuid töötab edasi me traagiline põrgumasin.
Ei ole moiradel veel küllalt saand.
Hädad uued su peale kohe kuhjuvad.

KREON:

Oimoi. Mis juhtuda veel pärast seda võis? Aiai, aiai.

TEATAJA:

Vaata ise. Kohe juhtub.

Teise käruga tuuakse Euridike laip.

TEIRESIAS:

Mis tegelikult toimub?

KREON:

Eeoh. Mis veel?
See vaatepilt mu ette ilmub,
kui parajasti surnud poega kätel hoian ma!
Surm ründab täna igast küljest mind.
Feu, feu.

TEATAJA:

Ta enne surma needis sind
kui lapsetapjat.
Sa ise välja näed kui elav laip...

MEHED:

Kas Antigone ka tuuakse? - Vaevalt. - Mine tea. - Ehk jäetakse ta korjus raisakullide ja koerte roaks. - Tss. Kuningas kannatab.

KREON (ahastuses):

Aiai. Miks keegi päriselt ei tapa mind?
Ma olen kannatuse lõppu välja jõudnud.
Valvurid, mind võtke kinni,
ja viige ära!
(Ehmunult) Mind oleks nagu kaks.
Just nagu oleks teine mina veel.
(Olukorda hinnates.) Ei, pole ühtegi. Ma olen nüüd eikeegi.
(Taas ahastuses.) Oimoi moi.
Oo kseenos, kseenos. Olen võõras siin.
Te tapke ruttu mind!
Aiai. Aiai. Aiai. Aiai. Aiai. Aiai. Aiai. Aiai. Aiai. Mind hoidke kinni!

TEIRESIAS:

Mis tegelikult toimub?

KREON (toibub):

Kuid - juhtugu see veidi hiljem.
Mul lõpuni on vaja minna!
Just tänaseks on kokku kutsutud
meil linna volikogu.
Me peame arutama, kuidas saaks
me Teeba lõppu kaugemale lükata.
Kui oleme probleemid lahendanud linnas,
siis eksistentsi küsimuste juurde naaseme.

Mati Unt - «Vend Antigone, ema Oidipus»

Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi.

    "Mulle meeldib belle de jour."

    "Isegi siis, kui see on võltsing?"

    "Isegi siis, kui... sa mõtled - kui kirjutaja polegi call-girl? Siis kah, ilma 'isegitagi'. Lõppeks puudub mul võimalus (ja vajadus) "tegelikkust" kindlaks teha. See on huvitav, ja sellest piisab."

    "No ei, mina näen seda pisut teisiti. Minu arust on siiski oluline teada, mis tegelikult toimub. Kui ma loen kellegi bloogi, siis ikka yhtlasi ka selleks, et sealt midagi teada saada - kes mida teinud, kus käinud, kuidas maitseb kohv Kaubamaja puhvetis, - näiteks... Laiendan oma silmaringi. Kui see on võltsing, siis ma tunnen, et mind on petetud. Ma ei loe sellist enam."

    "Teadmisi võid saada ka siis kui tegemist on, nagu sa ytled, võltsinguga. Kas «Baudolino» on võltsing? Jah ja ei - oleneb, mida sa kysid. Eco ja Baudolino valetavad peaaegu vahet pidamata. Ja yhtlasi jagavad teadmisi. See, kas need teadmised on sinu käes tõena või valena, oleneb sellest, kuidas sa neid kasutad."

    "Mkmm. Mõtle, kui keegi kirjutab, et käis kohas X ja nägi seal Igrekit, kes oli maani täis ja tegi baariletil strippi. Full monty!
Nyyd - mina tean, et X-s käis ka Zett. Ja kui ma siis Zeti käest kysin, et - «Kuidas Igrek siis oli kah?»... no jube piinlik, kui selgub, et midagi niisugust yldse polnud!"

    "Aga ehk Zett valetab?"

    "No kuule!!
Või - loen kellegi bloogist näiteks, et «Post coitum omnia anima triste est» on kena akadeemilisse õhkkonda sobiv ladinakeelne vabandus hilinemise puhul... või näiteks et konstruktsioonivigade tõttu tohib yle selle uue turusilla kõnidida ainult pidevalt tempot ja sammupikkust muutes - muidu satub sild resonantsi ja kukub kokku... või et «Töö juures» pakutakse jälle head kohvi... või mis iganes. Tegelikkuse moonutamine on kuritegelik... no või vähemalt ebaaus."

    "Tegelikkus ning virtuaalsus erinevad ju ikka. Ja tekst misiganes kujul on loomult virtuaalne. Nii või teisiti on iga kirjamina mingil moel võltsitud - keegi ei räägi nii nagu kirjutab (ja vastupidi).
Selliseid teadmisi, mille kasutamise tulemus pole ootuspärane, võib jagada iga autor. Seda, mis tegelikult toimub?, tuleb kysida pimeda käest.
Keerulisem on muidugi siis, kui virtuaalne ja reaalne kokku miksitakse."

    "Virtuaalne reaalsus? Sa mõtled, et - kui "belle de jour" kirjutaja otsustab nyyd tegelikult kah pisut litsiks hakata?"

    "Rumal loom, see oligi Jeremy Irons!"
    "Inimene, sa alahindad mind! Kas Jeremy Irons ei näe siis välja nagu Jeremy Irons? Isegi - ja eriti veel - siis, kui tunnistada, et formaalloogiline "iga A on identne iseendaga" on eelkõige salakaval fiktsioon, abstraktne kunst. Ma ei hakka ju selle asemel ometi ytlema, et Jeremy Irons nägi välja nagu Jeremy Irons. Mõttetu: igayks näeb välja nagu ta ise."
    "Vastik sofist!" Pats muigas. "Kyllap Cipión ja Berganza on sulle mõju avaldanud."
    "Cervantesele muidugi tänu, et minu suursuguste esiisade (symboolselt muidugi) tarkuse on yles tähendanud. Aga - ei, nende tarkus oli teist laadi.
Muide, mulle tundub, et filmi tegijad olid päris teraselt kujutanud Kafka juttude olustiku koomilisust. Mida aga nappis, oli Kafka kirjutatu mõte. Kafka vist ikka ei olnud realist. Ei kirjutanud sellest, mis on, vaid kuidas ta end selles tunneb. Kujundlikult..."
    "Kafkal puuduvad metafoorid! Ta kirjutas otse ja groteskselt ymbritseva yhiskonna roiskumisest!"
    "Ah, jäta järele. Kafka jutud on metafoori täis, need jutud ongi ise kah metafoorid. Ainult et tema metafoorid on peaaegu kõik pahupidi. Ta nimelt lammutab neid - pidevalt ja hooga. Kafkal on metafoorid mitte sees, vaid ees."
    "Nomaeitea," mõtiskles Pats. "Minu arust oli film päris hästi tehtud. Pani modernismile pika puuga."
    "Hästi tehtud, muidugi. Ainult et Kafka oli selles pigem maskoti eest. Film väljendas tegijate, mitte Kafka suhtumisi."
    "Minu arust ei suhtunud ka Kafka tehnikasse ja progressi kuigi hästi..."
    "Mulle tundub, et mitte tehnika ei teinud Kafkale muret, vaid inimesed, kes ihaldavad saada masinateks ja kes selle nimel mässivad ennast metafooridesse, pidades seejuures ymber korjatud mäsu progressiks; kes, selleks et veenda ennast oma ylevas masinlikkuses, kohtlevad kõike - ka ennast - kui masinaid. See oli tema jaoks yhtlasi kurb ja naljakas."
    "Aga Loomad? Kafkal on palju inimese moodi loomi... ikka metafoor?"
    "Nimelt, nimelt. Mis on (või oli) teie, inimeste arvates loom? Kuri, ettearvamatu, rumal, ohtlik, räpane, tume... ja inimese 'ego' taga olevat seesama «loom». Metafoor, mille väljajuurimist peeti teise metafoori - progressi - yheks tähenduseks. Ma arvan, et Kafka nägi progressi läbi kui metafoori ja sellepärast ei kirjutanud nii nagu film kujutas. Filmi tegijate jaoks polnud progress aga metafoor, vaid otsene - ja ähvardav - «asi ise»."
    "Sinu jutu järgi paistab kõik nii lihtne ja ilmselge. Miskipärast ma arvan, et nii see päris ei ole."
    "Aga muidugi. Kesse ikka viitsiks lugeda midagi, millel ainult yks mõte sees, ja seegi selge".

Hämmastav.
Oli see tõesti armas sõber Franz, keda ma nyydsama telerist vaatasin.
Ta nägi välja nagu Jeremy Irons.

OM MANI PADME HUM. Jälle on-line, ehkki mitte om-line - otseyhendus Buddhaga mul ilmselt puudub. Pole piisavalt pikki juhtmeid.
Või vastupidi.
Kolmest nädalast niivõrd kiirest, et isegi haukuda pole mahti, on saanud takistus, mille yletamise teeb tublisti raskemaks asjaolu, et see paikneb ajas tagasi.

See-eest on Kass vahepeal haiku kirjutanud:

Valgust!

rohkem valgust roh-
kem ei anta kui suu kõr-
vuni ulatab

Nagu ta seletas, pidavat see olema syrreaaldystopistlikus stiilis ja väljendama symboolselt (nii sõnas kui teos) valgustusajastu ideede korruptsiooni.
Ma vist päriselt ei mõista moodsat kunsti.