Ma olen paksuks muutunud!
Ma olen vana, paks ja kole!
Ma olen õline kakuke, pagema pääsenud syrrealist Jakobi rasvaste näppude vahelt.
Ma olen hiiglaslik pirukas mõnest jubedalt õpetlikust lastejutust.
Ma olen taignasse topitud täidetud kana, kypsetatud suvise päikese käes, kasukaga kaetud, alla käinud ja Saaremaale, viiendal päeval tagasi tulnud, ja istun nyyd siin arvuti taga, hiir paremas käpas.

Või olen ma hoopis rase?
Amadeus Von Rubinstein, kirjutav koer, isane ja rase — see kõlab uhkelt!
Uhkemalt igatahes kui ninahyppur või porgandifilee.

Ma pole uhke.
Olen rasvunud.

See tuleb ilmselt neist kohukestest.